Ajaloo ja arheoloogia instituut

Ajaloo ja arheoloogia instituut koosneb kuuest osakonnast. Lisaks õpivad meil magistriastmes ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad. Järgnevalt tutvustame lühidalt osakondi ja õpetajate väljaõpet. Töötajate ja nende uurimisteemade kohta saad lugeda instituudi kontaktide lehelt.

Arheoloogia osakonnas saavad oma põhilise ettevalmistuse tulevased arheoloogid, algteadmisi võivad omandada ka teiste erialade üliõpilased. Ettevalmistus hõlmab nii muinas- kui ka keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Läänemeremaade arheoloogia. Üksikud ülevaatekursused käsitlevad ka kaugemaid alasid. Mitmed valikkursused võimaldavad omandada lisateadmisi kokkupuutealadelt teiste teadustega. Lisaks loengukursustele toimuvad igasuvised praktikumid arheoloogilistel väljakaevamistel.

Arhiivinduses põimuvad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Arhiivinduse valdkonda kuuluvad nii kõige vanemad säilinud arhivaalid nagu pärgamendid kui ka digitaalsed andmekandjad. Selleks, et arhivaale koguda, tuleb teada nende väärtust ja osata neid hinnata. Selleks, et arhivaalid säiliksid võimalikult kaua ja heas korras, õpetatakse arhiivinduses säilitusteadust.

Eesti ajaloo osakond koondab õppejõude ja teadureid, kes õpetavad Eesti ja naabermaade ajalugu muinasaja lõpust tänapäevani, et mõtestada meie suhteid Läänemere piirkonna teiste riikide ja rahvastega, kes on eri aegadel mõjutanud meie saatust, kultuuri ja vaimulaadi. Ilma Eesti ajaloo sügavama tundmiseta ja seoste loomiseta naabermaade ajalooga pole võimalik täielikult mõista ega hinnata ka üleeuroopalisi ja globaalseid sündmusi ning nähtusi tänapäeval.  

Kunstiajalugu on humanitaarteaduste alusdistsipliin, mille kaudu mõistame ajalugu läbi selle visuaalse külje, anname kujundile mõtestatud tähenduse ja paigutame selle laiemasse filosoofilisse ringi. Tartu Ülikool oma erinevate teadustega pakub kunsti uurimiseks ja mõtestamiseks avaraid võimalusi.

Uusim aeg (contemporary history) tähistab neid sündmusi, protsesse, ideid ja muutusi ühiskonna ajaloos, millede tagajärjed või arengud mõjutavad meid tänase päevani. Õppe- ja teadustöös keskendume sellele, kuidas poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset või ideoloogilist (vaimset) võimu on ajaloos teostatud ja avame nende ideede juured, millele inimkond on sealjuures toetunud. Nii ei saa poliitiline ja eriti riikluse ajalugu mööda suveräänsuse ja sekkumatuse mõistetest.

Üldajaloo osakond õpetab maailma ajalugu rõhuasetusega Euroopa ajaloole antiikajast kuni Esimese maailmasõjani. Üldajaloo õpetuse aluse moodustavad bakalaureuseõppe alusmooduli põhikursused vana-, kesk- ja uusaja ajaloost. Üldajaloo bakalaureuseõppe erialamoodulis loetakse kõiki ajalooperioode käsitlevaid erikursusi, lisaks loengukursusi erinevate riikide ajaloost.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate õppes peetakse oluliseks õpetada hindama inimkonna loodud väärtusi, mõistma ühiskonda, milles me elame, ning tänapäeva probleemide seost minevikuga. Kutseõpingud lähtuvad nii ajalooteadvuse kujundamiseks vajalikest ajaloolise mõtlemise pädevusest kui ka demokraatliku ühiskonna toimimiseks vajalikest hoiakutest, koostöö- ja eneseväljendusoskustest. Teoreetilised teadmised on väga tihedalt seotud praktikaga, sealhulgas erivajadusega õpilaste koolides.